Kuidas koostada töökeskkonna riskianalüüs samm-sammult

Tööohutuse seadus kohustab iga tööandjat koostama töökeskkonna riskianalüüsi – olenemata ettevõtte suurusest. Praktikas tekib aga tihti küsimus: kuidas riskianalüüs täpselt välja näeb ja millest alustada? Selles artiklis käime läbi riskianalüüsi koostamise sammud ja jagame praktilisi soovitusi, mis aitavad vältida kõige sagedasemaid vigu.

Mis on töökeskkonna riskianalüüs?

Riskianalüüs on dokument, millega tööandja tuvastab töökeskkonnas esinevad ohutegurid, hindab nende põhjustatud terviseriske ja planeerib meetmed riskide vähendamiseks. Analüüs peab olema kirjalik ja ajakohane – seda uuendatakse alati, kui töökeskkond või töökorraldus muutub.

Riskianalüüsi põhistruktuur

Hea riskianalüüs koosneb neljast põhiosast:

1. Ohuteguride tuvastamine. Käiakse läbi kõik töökohad ja tööprotsessid. Näiteks laos: liikuvad kahveltõstukid, raskuste tõstmine, liuglevad põrandad.
2. Riskide hindamine. Iga ohuteguri juures hinnatakse kahju tõenäosust ja tagajärgede raskust. Näiteks: kahveltõstuki ja jalakäija kokkupõrge – tõenäosus keskmine, tagajärg raske.
3. Meetmete planeerimine. Kõrgeima riskiga ohuteguritele määratakse konkreetsed meetmed: eraldage jalakäijate ja tõstukite liikumisteed, paigaldage hoiatusmärgid ja peeglad, koolitage tõstukijuhid.
4. Tegevuskava koostamine. Iga meetme juurde märgitakse vastutaja ja tähtaeg. Ilma tegevuskavata jääb analüüs vormistamiseks.

Kuidas ühte riskianalüüsi kirje sõnastada?

Iga kirje peab vastama kolmele küsimusele: mis on oht, kui suur on risk ja mida teeme ära. Näiteks pikaaegse ekraanitöö puhul kirjeldage ohuna lihas- ja luustiku koormust, hinnake riskitase ja määrake meetmeks reguleeritavad töölauad, regulaarsed pausid ja silmakontroll. Oluline on olla konkreetne – „halb töökeskkond” ei ole ohutegur, aga „ventilatsioon puudub keevituspostil” on.

5 kõige sagedasemat viga riskianalüüsi koostamisel

• Liiga üldised ohutegurid. Kirjeldage ohtu alati konkreetselt ja kohaspetsiifiliselt.
• Analüüs koostatakse üksi laua taga. Kaasake töötajad ja töökeskkonnavolinik – nemad teavad tegelikke riske kõige paremini.
• Meetmed jäävad tegevuskavata. Iga risk peab saama vastutaja ja tähtaja.
• Analüüsi ei uuendata. Uus seade, uus ruum või tööõnnetus tähendab alati analüüsi läbivaatamist.
• Vaimse tervise riskid jäävad välja. Stress, koormus ja töökiusamine on seaduse mõistes samasugused ohutegurid nagu füüsikalised ohud.

Kas riskianalüüsi võib koostada ise?

Võib küll – väiksemas ettevõttes on see sageli mõistlik. Kui töökeskkond on keerukam (tootmine, ehitus, keemia) või soovite kindlust, et analüüs vastab Tööinspektsiooni nõuetele, tasub kaasata töökeskkonnaspetsialist.

KKK

Kui tihti tuleb riskianalüüsi uuendada?

Vähemalt iga kolme aasta tagant ning alati, kui töökeskkond, töövahendid või töökorraldus oluliselt muutuvad.

Kui pikk peab riskianalüüs olema?

Pikkus ei ole oluline – oluline on, et kõik ohutegurid oleksid hinnatud ja meetmed planeeritud. Väikeses büroos võib piisata mõnest leheküljest.

Kas Tööinspektsioon kontrollib riskianalüüsi?

Jah – riskianalüüs ja tegevuskava on esimesed dokumendid, mida inspektor küsib. Puuduva analüüsi eest võib määrata trahvi.

Vajad abi riskianalüüsi koostamisel?

Tööohutus.ee koostab teie ettevõttele nõuetele vastava riskianalüüsi koos tegevuskavaga ja aitab meetmed ellu viia. Tutvuge riskianalüüsi teenusega või küsi pakkumist:

Küsi riskianalüüsi pakkumist

Helista: +372 56 917 213 või kirjuta margus.veide@tooohutus.ee