Telefon:
+372 56 917 213
Aadress:
Rätsepa tee 3, 75304 Järveküla küla, Rae vald
Iga tööandja soovib, et tema töötajad tegutseksid turvalises, tervist hoidvas ja motiveerivas töökeskkonnas. Ometi nähakse tööohutusega seotud dokumentatsiooni sageli pelgalt bürokraatliku kohustusena. Tegelikult on töökeskkonna riskianalüüs üks olulisemaid tööohutuse korraldamise aluseid.
Korrektselt koostatud riskianalüüs aitab ennetada tööõnnetusi, vähendada tööga seotud terviseprobleeme ning parandada töötajate heaolu. Lisaks aitab see ettevõttel täita töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid kohustusi.
Selles artiklis selgitame, kuidas koostada töökeskkonna riskianalüüsi viie lihtsa sammuga, milliseid vigu vältida ning kuidas esitada vajalikud andmed Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonda.
Töökeskkonna riskianalüüs on süsteemne tööprotsess, mille eesmärk on tuvastada töökeskkonnas esinevad ohutegurid, hinnata nendega seotud riske ning kavandada meetmed töötajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) kohaselt peab tööandja korraldama töökeskkonna riskianalüüsi.
Riskianalüüsi käigus:
Oluline on meeles pidada, et riskianalüüs ei ole ühekordne dokument. Seda tuleb ajakohastada vastavalt töökeskkonnas toimuvatele muudatustele.
Riskianalüüsi läbiviimine võib esmapilgul tunduda keeruline, kuid selge tegevuskava muudab kogu protsessi märksa lihtsamaks.
Esimene samm on ettevõtte töötingimuste ja tööprotsesside põhjalik kaardistamine.
Selleks tuleb välja selgitada:
Erilist tähelepanu tuleb pöörata näiteks alaealistele, rasedatele ja töötajatele, kelle terviseseisund nõuab töötingimuste kohandamist.
Mida põhjalikum on esialgne kaardistamine, seda täpsem on riskide hindamine.
Järgmisena tuleb tuvastada kõik töötajate tervist ja ohutust mõjutada võivad ohutegurid.
Peamised ohutegurite rühmad on järgmised.
Füüsikalised ohutegurid
Keemilised ohutegurid
Bioloogilised ohutegurid
Füsioloogilised ohutegurid
Psühhosotsiaalsed ohutegurid
Ohutegurite hindamisel tuleb arvestada ettevõtte tegelikke töötingimusi, sest erinevates tegevusvaldkondades võivad riskid märkimisväärselt erineda.
Kui ohutegurid on välja selgitatud, tuleb hinnata nendega seotud riskide suurust.
Riskitaseme määramisel arvestatakse tavaliselt kahte tegurit:
Riskide hindamiseks kasutatakse sageli kolme- või viieastmelist riskimaatriksit.
Riskid võivad olla näiteks madalad, keskmised või kõrged. Kõrge riskitasemega ohutegurite puhul tuleb rakendada kiiremaid ja tõhusamaid ennetusmeetmeid.
Riskide hindamise eesmärk ei ole ainult ohtude kirjeldamine, vaid ka nende vähendamiseks vajalike tegevuste tähtsuse määramine.
Tegevuskava on töökeskkonna riskianalüüsi üks olulisemaid osi.
Selles määratakse kindlaks konkreetsed abinõud, mille abil vähendada või kõrvaldada tuvastatud riske.
Tegevuskavas tuleks märkida:
Näiteks võib tegevuskavas ette näha töökoha valgustuse parandamise, ventilatsiooni uuendamise, sobivate töövahendite soetamise või töötajate täiendava juhendamise.
Tegevuskava koostamisest üksi ei piisa. Tööandja peab tagama ka kavandatud meetmete tegeliku rakendamise.
Riskianalüüsi koostamisel on oluline kaasata töötajaid ning nende esindajaid.
Töötajad tunnevad oma igapäevaseid tööülesandeid ja nendega seotud probleeme sageli kõige paremini.
Tööandja peaks:
Töötajate teadlikkus aitab vähendada tööõnnetuste tõenäosust ning tugevdada ettevõtte ohutuskultuuri.
Kuigi riskianalüüs on seadusest tulenev kohustus, tehakse selle koostamisel sageli vigu, mis vähendavad dokumendi praktilist väärtust.
1. Valmis riskianalüüsi mallide kopeerimine
Teise ettevõtte riskianalüüsi kopeerimine ei taga, et arvesse oleks võetud konkreetse ettevõtte töötingimusi ja ohutegureid.
2. Psühhosotsiaalsete ohutegurite eiramine
Lisaks füüsilistele ohtudele tuleb hinnata ka töökoormuse, tööstressi, kiusamise ja töökorraldusega seotud riske.
3. Puudulik tegevuskava
Riskianalüüs peab sisaldama konkreetseid meetmeid tuvastatud riskide vähendamiseks. Üldsõnalistest soovitustest ei pruugi piisata.
4. Riskianalüüsi uuendamata jätmine
Riskianalüüsi tuleb ajakohastada, kui töötingimused muutuvad või ilmneb uus teave, mis võib mõjutada töötajate tervist ja ohutust.
5. Töötajate vähene kaasamine
Kui töötajaid riskianalüüsi koostamisse ei kaasata, võivad olulised igapäevased ohutegurid jääda märkamata.
Nende vigade vältimine aitab tagada, et riskianalüüs oleks sisukas, ajakohane ja ettevõtte tegelikele vajadustele vastav.
Eestis peab tööandja esitama töökeskkonna riskianalüüsi Tööinspektsioonile tööelu infosüsteemi ehk TEIS-i kaudu.
Riskianalüüsi esitamiseks on kaks peamist võimalust.
1. Olemasoleva riskianalüüsi üleslaadimine
Ettevõte saab esitada enda või tööohutuse spetsialisti koostatud riskianalüüsi koos tegevuskavaga elektroonilise dokumendina.
2. Riskianalüüsi koostamine TEIS-i keskkonnas
Tööandja saab kasutada Tööinspektsiooni digitaalset riskianalüüsi töövahendit, mis aitab töökeskkonna ohutegureid süstemaatiliselt hinnata.
Oluline on tagada, et esitatud riskianalüüs kajastaks ettevõtte tegelikke töötingimusi ning oleks ajakohane.
Kui tööandja ei täida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, võib Tööinspektsioon teha ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järgneda sunniraha.
Seetõttu tasub regulaarselt kontrollida, kas ettevõtte riskianalüüs ja tegevuskava vastavad kehtivatele nõuetele.
Riskianalüüs peab kajastama ettevõtte tegelikku töökeskkonda.
Selle ajakohastamine on vajalik eelkõige siis, kui:
Regulaarne ülevaatamine aitab ennetada probleeme enne, kui need mõjutavad töötajate tervist või ettevõtte tegevust.
Kuigi tööandja võib riskianalüüsi ise korraldada ja koostada, eeldab põhjalik riskide hindamine sageli erialaseid teadmisi ja kogemusi.
Professionaalse tööohutuse spetsialisti kaasamisel on mitu eelist.
Nõuetele vastav dokumentatsioon
Spetsialist aitab koostada riskianalüüsi, mis arvestab kehtivate õigusaktide ja ettevõtte tegelike töötingimustega.
Aja ja ressursside kokkuhoid
Ettevõtte juhtkond saab keskenduda põhitegevusele, samal ajal kui spetsialist aitab korraldada tööohutusega seotud dokumentatsiooni.
Põhjalik ohutegurite hindamine
Kogenud spetsialist oskab märgata ka neid riske, mis võivad igapäevases töös tähelepanuta jääda.
Praktiline tegevuskava
Lisaks ohtude tuvastamisele aitab spetsialist välja töötada konkreetsed lahendused töökeskkonna parandamiseks.
Abi Tööinspektsiooni nõuete täitmisel
Professionaalne nõustamine aitab vähendada dokumentatsioonis esinevaid puudusi ning muudab riskianalüüsi esitamise ja ajakohastamise lihtsamaks.
Töökeskkonna riskianalüüs ei ole pelgalt seadusest tulenev kohustus, vaid oluline osa ettevõtte vastutustundlikust juhtimisest.
Korralikult koostatud ja ajakohane riskianalüüs aitab:
Kui teie ettevõtte riskianalüüs on koostamata, vajab uuendamist või te ei ole kindel selle vastavuses nõuetele, tasub pöörduda tööohutuse spetsialisti poole.
Abiteenused OÜ pakub professionaalseid töötervishoiu ja tööohutuse teenuseid erineva suurusega ettevõtetele.
Aitame kaardistada töökeskkonna ohutegurid, hinnata riske, koostada tegevuskava ning korraldada riskianalüüsi dokumentatsiooni vastavalt kehtivatele nõuetele.
Tutvu meie riskianalüüsi teenusega ja küsi pakkumist:
https://tooohutus.ee/riskianaluus/
Abiteenused OÜ – aitame luua ohutu ja nõuetele vastava töökeskkonna!