Esmaabivahendid töökohal: mida seadus nõuab ja kuidas valida õige esmaabikomplekt või -kapp

Iga tööandja peab tagama, et töökohal oleks võimalik osutada esmaabi. See tähendab nii koolitatud esmaabiandjaid kui ka käepäraseid esmaabivahendeid. Kuid millised komplektid ja kapid on vajalikud – ja mida need peavad sisaldama? Vaatame, mida seadus nõuab ja kuidas teha õige valik.

Mida seadus esmaabivahendite kohta nõuab?

Tööohutuse ja töötervishoiu nõuete kohaselt peab tööandja:

• hindama töökeskkonna riskianalüüsis, kui suur on vigastuste tõenäosus;
• tagama töötajatele ligipääsetavad esmaabivahendid;
• määrama ja koolitama piisava arvu esmaabiandjaid;
• tagama, et esmaabivahendite täitmine ja aegumiskuupäevad oleksid kontrolli all.

Praktikas kontrollib Tööinspektsioon just seda viimast punkti kõige tihedamini: komplekt on olemas, aga pooled sidemed on aegunud või pudel antiseptikut tühi.

Milline esmaabikomplekt või -kapp sobib teie töökohale?

Väike büroo või kauplus (kuni 10 inimest)

Piisab kompaktsest esmaabikomplektist, mis sisaldab plaastreid, sidemeid, antiseptikut, kääre, esmaabiteipi ja kindaid. Komplekt peab olema nähtaval ja juurdepääsetaval kohal.

Keskmine tootmine, ladu või ehitusplats

Siin on vigastuste risk suurem – vaja on laiaulatuslikumat komplekti koos tourniquet’iga, silmaloputusvedeliku ja põletusvahenditega. Sageli on mõistlik paigaldada seina esmaabikapp, mille sisu on ühes kohas ja kontrollitav.

Suur tööstus või mitu tööpiirkonda

Esmaabivahendid peavad olema iga tööpiirkonna läheduses – üks komplekt esimesel korrusel ei kata tehase teist tiiba. Iga nihke või osakonna jaoks eraldi kapp.

Esmaabikapi minimaalne sisu

• plaastrid erinevates suurustes ja hüpoallergeenne esmaabiteip;
• steriilsed sidemed, kompressid ja elastiksidemed;
• antiseptik ja silmaloputusvedelik;
• käärid, pintsetid ja ühekordsed kindad;
• põletusgeel või -sidemed (kui esineb põletusoht);
• esmaabijuhend eesti keeles.

3 viga, mida Tööinspektsioon kõige sagedamini leiab

1. Aegunud sisend. Komplekt osteti aastaid tagasi ja keegi pole sisu vahetanud.
2. Keegi ei tea, kus komplekt asub. Esmaabivahendid peavad olema tähistatud ja töötajad neist teadlikud.
3. Puudub esmaabiandja. Vahendid üksi ei aita – vähemalt osa töötajatest peab olema koolitatud esmaabi andma.

Kust osta nõuetele vastavad esmaabikomplektid?

Ohukleebis.ee e-poes on lai valik esmaabivahendeid igas suuruses töökohale – alates kompaktsetest komplektidest kuni seinaekappide ja täienduskomplektideni:

• Esmaabimärgid ja esmaabipunkti tähistus
• Evakuatsiooni- ja päästemärgid

Ärge unustage ka märgistust – esmaabivahendite asukoha märgid aitavad õnnetuse korral leida vahendid sekunditega. Vaadake esmaabimärke ja ohutusmärke.

KKK

Kui tihti tuleb esmaabikomplekti sisu kontrollida?

Vähemalt kord aastas ning alati pärast seda, kui komplekti on kasutatud. Aegunud vahendid tuleb kohe välja vahetada.

Kui palju esmaabiandjaid peab töökohal olema?

Seadus ei sea täpset arvu – see sõltub töötajate arvust ja riskitasemest. Praktikas soovitatakse vähemalt üks koolitatud esmaabiandja iga vahetuse ja osakonna kohta.

Kas esmaabivahendite ostu saab panna riskianalüüsi tegevuskava?

Jah – kui riskianalüüs tuvastab, et olemasolevad vahendid on puudulikud, lisatakse nende soetamine tegevuskavasse vastutaja ja tähtajaga.

Kas teie riskianalüüs kajastab ka esmaabi?

Kui olete ebakindel, kas teie töökoha esmaabikorraldus vastab nõuetele, aitame riskianalüüsi raames need puudused tuvastada. Tutvuge riskianalüüsi teenusega või helistage +372 56 917 213.