Kuidas viia läbi efektiivne töökeskkonna riskianalüüs ja miks see on sinu ettevõttele elutähtis?

Riskianalüüs on iga eduka tööohutuse alustala. Selles postituses käsitleme, miks on töökeskkonna riskianalüüs vajalik, kuidas seda süsteemselt läbi viia ning milliseid samme astuda tuvastatud riskide maandamiseks.

Anname praktilisi soovitusi, mis aitavad luua ettevõttes turvalise ja nõuetele vastava töökeskkonna, vähendada tööõnnetuste riski ning ennetada võimalikke probleeme.

Ettevõtte edu ei sõltu ainult majandustulemustest, vaid ka võimest pakkuda töötajatele turvalist ja toetavat töökeskkonda. See on oluline nii töötajate heaolu, tootlikkuse kui ka ettevõtte jätkusuutlikkuse seisukohalt.

Just siin tuleb mängu töökeskkonna riskianalüüs – süsteemne protsess, mille eesmärk on tuvastada, hinnata ja maandada ohte, mis võivad töötajate tervist või ohutust kahjustada.

Riskianalüüs ei ole pelgalt seadusest tulenev kohustus, vaid oluline töövahend turvalisema töökeskkonna loomiseks.

Miks on töökeskkonna riskianalüüs oluline?

1. Seadusest tulenevate nõuete täitmine

Tööandjal on kohustus hinnata töökeskkonnas esinevaid ohutegureid ning koostada töökeskkonna riskianalüüs.

Korrektselt koostatud riskianalüüs aitab ettevõttel täita töötervishoiu ja tööohutusega seotud nõudeid ning olla valmis ka Tööinspektsiooni kontrolliks.

2. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamine

Riskianalüüsi peamine eesmärk on võimalikke probleeme ennetada.

Analüüsi käigus saab tuvastada näiteks:

• libedad või ebatasased pinnad;
• valed tööasendid;
• ohtlikud masinad ja seadmed;
• liigne müra;
• kemikaalid;
• puudulik valgustus;
• ergonoomilised probleemid;
• psühhosotsiaalsed ohutegurid.

Mida varem riskid tuvastatakse, seda lihtsam on rakendada meetmeid nende vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

3. Töötajate heaolu ja tootlikkuse parandamine

Kui töötajad tunnevad end oma töökohal turvaliselt ning näevad, et tööandja pöörab nende tervisele ja ohutusele tähelepanu, suureneb üldjuhul ka töötajate rahulolu ja motivatsioon.

Turvaline töökeskkond aitab vähendada töölt puudumisi ning toetab töötajate töövõimet.

4. Ettevõtte maine parandamine

Tööohutusse panustav ettevõte näitab, et hoolib oma töötajatest.

Hea töökeskkond võib muuta ettevõtte atraktiivsemaks nii olemasolevate kui ka tulevaste töötajate jaoks ning tugevdada ettevõtte mainet vastutustundliku tööandjana.

5. Tööõnnetustega seotud kulude vähendamine

Tööõnnetused ja tervisekahjustused võivad ettevõttele kaasa tuua märkimisväärseid kulusid.

Nendeks võivad olla näiteks:

• töötajate töölt puudumine;
• asendustöötajate vajadus;
• tööseisakud;
• seadmete kahjustused;
• hüvitised;
• muud tööõnnetusega seotud kulud.

Ennetav tööohutus aitab selliseid riske vähendada.

Kuidas töökeskkonna riskianalüüsi läbi viia?

Töökeskkonna riskianalüüs ei ole ainult ühekordne dokument, vaid protsess, mida tuleb vajaduse korral ajakohastada.

1. Ettevalmistus ja vastutajate määramine

Kõigepealt tuleb määrata riskianalüüsi läbiviimise eest vastutav isik või moodustada töörühm.

Võimalusel võiks protsessi kaasata:

• tööandja esindaja;
• töökeskkonnaspetsialisti;
• töökeskkonnavoliniku;
• töötajate esindajaid;
• erinevate osakondade töötajaid.

Samuti tuleks koguda kokku olemasolevad tööohutusega seotud dokumendid.

Näiteks:

• tööohutusjuhendid;
• varasemad riskianalüüsid;
• tööõnnetuste andmed;
• kemikaalide ohutuskaardid;
• seadmete kasutusjuhendid;
• töötajate tervise ja ohutusega seotud tähelepanekud.

2. Ohtude tuvastamine

Järgmise sammuna tuleb süstemaatiliselt läbi vaadata töökohad, tööprotsessid ja kasutatavad töövahendid.

Ohtude tuvastamiseks saab kasutada erinevaid meetodeid.

Vaatlus

Jälgige töötajaid nende igapäevase töö käigus ja vaadake, millised ohud võivad töö tegemisega kaasneda.

Töötajatega vestlemine

Töötajad tunnevad sageli oma tööga seotud riske kõige paremini.

Nende tagasiside võib aidata avastada probleeme, mida esmapilgul ei märgata.

Küsimustikud

Anonüümsed küsimustikud võivad aidata koguda töötajatelt ausat tagasisidet näiteks töökoormuse, stressi, ergonoomika või muude probleemide kohta.

Kontroll-lehed

Kontroll-lehtede abil saab süsteemselt hinnata erinevaid ohutegureid.

Näiteks:

• füüsikalised ohutegurid;
• keemilised ohutegurid;
• bioloogilised ohutegurid;
• ergonoomilised ohutegurid;
• psühhosotsiaalsed ohutegurid.

Samuti tuleb läbi mõelda võimalikud eriolukorrad, näiteks tulekahju, avarii või evakuatsioon.

3. Riskide hindamine

Kui ohud on tuvastatud, tuleb hinnata nende tõenäosust ja võimalikke tagajärgi.

Tõenäosus

Kui tõenäoline on, et konkreetne oht põhjustab õnnetuse või tervisekahjustuse?

Tõenäosust võib hinnata näiteks järgmiselt:

• väga väike;
• väike;
• keskmine;
• suur;
• väga suur.

Tagajärgede raskus

Samuti tuleb hinnata, kui tõsised võivad olla tagajärjed.

Näiteks:

• väike tervisekahjustus;
• kerge vigastus;
• raske vigastus;
• pikaajaline tervisekahjustus;
• eluohtlik olukord.

Tõenäosuse ja tagajärgede kombinatsiooni põhjal määratakse riski tase.

Risk võib olla näiteks:

• madal;
• keskmine;
• kõrge;
• väga kõrge.

See aitab otsustada, milliste riskidega tuleb esmajärjekorras tegeleda.

4. Riskide maandamine ja tegevuskava koostamine

Pärast riskide hindamist tuleb otsustada, kuidas neid vähendada.

Kõigepealt tuleks võimalusel proovida oht täielikult kõrvaldada.

Ohu kõrvaldamine

Kui võimalik, eemaldage ohuallikas täielikult.

Näiteks võib loobuda ohtlikust tööprotsessist või muuta töökorraldust.

Ohtliku aine või töövahendi asendamine

Kui ohu kõrvaldamine ei ole võimalik, võib ohtliku kemikaali, seadme või töömeetodi asendada ohutuma lahendusega.

Tehnilised lahendused

Riskide vähendamiseks võib kasutada näiteks:

• masinate kaitseseadmeid;
• ventilatsioonisüsteeme;
• müratõkkeid;
• piirdeid;
• automaatseid ohutussüsteeme.

Organisatoorsed meetmed

Vajadusel saab muuta ka töökorraldust.

Näiteks:

• piirata ohtliku töö kestust;
• muuta töögraafikuid;
• korraldada rohkem puhkepause;
• muuta tööprotsessi;
• piirata töötajate kokkupuudet ohuteguriga.

Isikukaitsevahendid

Kui teisi riski vähendamise meetmeid ei ole võimalik piisavalt rakendada, tuleb kasutada sobivaid isikukaitsevahendeid.

Näiteks:

• kaitsekindad;
• kaitseprillid;
• kiivrid;
• kuulmiskaitsevahendid;
• turvajalatsid;
• hingamisteede kaitsevahendid.

Iga kavandatud meetme juurde tuleks määrata ka vastutav isik ja tähtaeg.

5. Dokumenteerimine ja töötajate teavitamine

Riskianalüüsi tulemused tuleb dokumenteerida.

Dokumendis peaks olema selgelt välja toodud:

• tuvastatud ohutegur;
• riski hinnang;
• kasutusel olevad kaitsemeetmed;
• kavandatavad lisameetmed;
• vastutav isik;
• meetme rakendamise tähtaeg.

Riskianalüüsi tulemustest tuleb teavitada ka töötajaid.

Töötajad peavad teadma, millised ohud nende töökohal esinevad ning kuidas neid riske vähendatakse.

Millal tuleb riskianalüüsi uuendada?

Riskianalüüs tuleb üle vaadata ja vajadusel ajakohastada, kui töökeskkonnas toimuvad olulised muudatused.

Näiteks:

• kasutusele võetakse uus töövahend või masin;
• muutub tööprotsess;
• võetakse kasutusele uus kemikaal;
• tekib uus töökoht;
• muutuvad töötingimused;
• toimub tööõnnetus;
• avastatakse kutsehaigus või tööga seotud terviseprobleem;
• selgub, et senised ohutusmeetmed ei ole piisavad.

Praktilised soovitused riskide vähendamiseks

Korraldage regulaarselt koolitusi

Veenduge, et töötajad oleksid teadlikud tööga seotud ohtudest ning oskaksid töövahendeid ja seadmeid ohutult kasutada.

Eriti oluline on juhendada uusi töötajaid ning töötajaid, kes hakkavad kasutama uusi töövahendeid.

Hoidke tööohutusjuhendid ajakohasena

Juhendid peavad olema selged, arusaadavad ja töötajatele kättesaadavad.

Kui tööprotsess või töövahendid muutuvad, tuleks üle vaadata ka vastavad juhendid.

Kontrollige töökeskkonda regulaarselt

Riskianalüüsist üksi ei piisa.

Töökeskkonda tuleb regulaarselt jälgida ja kontrollida, et avastada uusi ohte või puudusi.

Looge töötajatele tagasiside võimalus

Töötajatel peaks olema lihtne teatada:

• ohtlikest olukordadest;
• katkistest töövahenditest;
• puudulikest kaitsevahenditest;
• muudest tööohutusega seotud probleemidest.

Pöörake tähelepanu ergonoomikale

Õigesti kujundatud töökoht aitab vähendada töötajate füüsilist koormust.

Tähelepanu tuleks pöörata näiteks:

• tööasendile;
• tooli ja laua kõrgusele;
• monitori paigutusele;
• töövahendite asukohale;
• raskuste tõstmisele ja teisaldamisele.

Ärge unustage psühhosotsiaalseid ohutegureid

Riskianalüüs peab arvestama ka töötajate vaimset heaolu mõjutavate teguritega.

Nende hulka võivad kuuluda:

• liigne töökoormus;
• stress;
• vähene kontroll oma töö üle;
• kiusamine;
• konfliktid;
• ebavõrdne kohtlemine;
• halb töökorraldus.

Avatud suhtluskultuur ja probleemidele varajane reageerimine aitavad neid riske vähendada.

Kokkuvõte

Töökeskkonna riskianalüüs on üks olulisemaid töövahendeid turvalise ja tervisliku töökeskkonna loomisel.

Korrektselt läbi viidud riskianalüüs aitab:

• tuvastada töökeskkonnas esinevad ohud;
• hinnata riskide tõsidust;
• ennetada tööõnnetusi;
• vähendada tervisekahjustuste tekkimise võimalust;
• planeerida vajalikke ohutusmeetmeid;
• täita tööohutusega seotud nõudeid.

Riskianalüüsi ei tasu käsitleda ainult kohustusliku dokumendina. Hästi koostatud riskianalüüs aitab ettevõttel teadlikult kujundada turvalisemat töökeskkonda ja ennetada probleeme enne nende tekkimist.

Kui vajad abi oma ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel või uuendamisel, saab Abiteenused OÜ meeskond aidata kogu protsessi läbiviimisel.

Vajad abi töökeskkonna riskianalüüsiga?

Võta meiega ühendust ning aitame hinnata sinu ettevõtte töökeskkonna riske ja koostada vajaliku tegevuskava.

Tutvu lähemalt: Tööohutus.ee