Miks on oluline esmaabivahendid suve hakul üle vaadata?

1. ✅ Aegunud või puuduvad vahendid
   Paljudes esmaabikomplektides leiduvad tarvikud (sidemed, plaastrid, desinfitseerimisvahendid) aeguvad. Kevadel ja suvel, kui töökoormus ja välitööd kasvavad, tuleb veenduda, et kõik on olemas ja kasutuskõlblik.

2. ✅ Töökeskkond muutub hooajaliselt
   Välitööd, ajutised objektid ja hooajatööjõud suurendavad õnnetuste riski. Esmaabi peab olema kiirelt kättesaadav seal, kus töötajad reaalselt viibivad.

3. ✅ Uued töötajad ja hooajatöölised
   Suvehooajal liitub ettevõttega sageli uusi inimesi. Just nemad vajavad selget ja hästi märgistatud infot selle kohta, kus asub esmaabi ja kuidas seda vajadusel kasutada.

Kas sinu ettevõttes on esmaabipunktid nähtavalt tähistatud?

Hea tava ütleb, et iga esmaabikomplekti asukoht peab olema selgelt ja püsivalt märgistatud. Kui töötaja peab hakkama kriisiolukorras otsima, "kus see kast nüüd oligi", võib väärtuslik aeg kaduma minna.

Abiteenused OÜ soovitab:

• Kontrollida esmaabimärgistuse olemasolu ja nähtavust.

• Veenduda, et märgistused on paigaldatud lähtudes töökoha spetsiifikast ja ohukohtadest.

• Märgistada mitte ainult statsionaarsed kapid, vaid ka kaasaskantavad esmaabikomplektid (nt tööautodes, laopinnal vms).

Pane alus turvalisele suvehooajale – alusta esmaabi valmisolekust!

Vaata üle oma esmaabivahendid ja märgistus juba täna. Vajad abi? Kirjuta meile aadressil info@tooohutus.ee või külasta www.tooohutus.ee ning leiame koos sobiva lahenduse.

1. Seadusest tulenev kohustus

Töökeskkonnaspetsialisti määramine ei ole pelgalt hea tava – see on seadusest tulenev nõue. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab tööandja määrama töökeskkonnaalase pädevusega isiku, kes korraldab tööohutuse ja töötervishoiu alast tegevust ettevõttes. Selleks ongi  töökeskkonnaspetsialist. Eirates seda nõuet, seab ettevõte end ohtu nii rahaliselt (trahvid) kui ka mainekahju mõttes.

2. Töötajate turvalisus ja tervis

Töökeskkonnaspetsialisti üks olulisemaid ülesandeid on aidata ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigusi. Spetsialist tuvastab riskid, viib läbi ohutusalaseid juhendamisi ja koolitusi ning aitab kujundada töökeskkonna, kus töötajad tunnevad end turvaliselt. Turvaline töökeskkond tähendab ka väiksemat töölt puudumise määra ning suuremat töötajate rahulolu ja lojaalsust.

3. Riskianalüüsi ja tegevusplaanide koostamine

Iga ettevõte peab omama ajakohast riskianalüüsi ja tegevusplaani, mille alusel hinnatakse töökohtadega seotud ohte ning määratakse meetmed nende vältimiseks. Töökeskkonnaspetsialist omab oskusi ja kogemusi, et neid dokumente korrektselt koostada, ajakohastada ja rakendada.

4. Õnnetuste ja insidentide uurimine

Kui ettevõttes juhtub tööõnnetus või avastatakse ohutuse rikkumine, on just töökeskkonnaspetsialist see, kes osaleb juhtumi uurimisel, analüüsib põhjused ja koostab soovitused edaspidiseks vältimiseks. Nii saab iga juhtumit kasutada õppimise võimalusena, mitte ainult halva üllatusena.

5. Kokkuhoid – jah, ka rahaline

Kuigi töökeskonnaspetsialisti palkamine võib tunduda lisakuluna, aitab töökeskkonnaspetsialist tegelikult hoida kokku kulusid, mis kaasnevad tööõnnetuste, haigestumiste, trahvide või töötajate suure käibega. Ennetus on alati odavam kui tagajärgede likvideerimine.

Kokkuvõtteks:
Töökeskkonnaspetsialist ei ole lihtsalt “paberite korras hoidja”, vaid ettevõtte turvalise ja jätkusuutliku toimimise võtmeisik. Tema panus võib otseselt mõjutada töötajate heaolu, ettevõtte mainet ja isegi kasumlikkust. Kui sinu ettevõttes veel töökeskkonnaspetsialisti ei ole, siis võib just nüüd olla õige aeg see samm astuda.

Kui soovid teada, kuidas leida oma ettevõttele sobiv töökeskkonnaspetsialist või soovid nõustamist tööohutuse korraldamisel, võta meiega ühendust! Aitame sul luua turvalise ja tõhusa töökeskkonna.

tooohutus.ee – Sinu partner turvalises töökeskkonnas.

1. Töö iseloom ja ohtude hindamine

• Töökeskkonna riskianalüüs: Kõigepealt tuleb kindlaks teha, millised ohtudega tööülesanded töötaja täidab. See võib hõlmata mehaanilisi, keemilisi, füüsikalisi, bioloogilisi või psühholoogilisi ohte.
• Ohtude hindamine: Kuidas need ohud töötajat mõjutavad (nt löögi-, lõike-, kiirguse, mürgiste ainete või kõrge temperatuuri oht)?

2. Isikukaitsevahendi valik

• Tüübid ja funktsioonid: Valige sobiv isikukaitsevahend vastavalt tööohtudele. Näiteks:
  • Pea- ja näokaitsed (kiivrid, näomaskid, kaitseprillid) kaitsevad kukkumisohtude, lenduvate osakeste või keemiliste aurude eest.
  • Käe- ja jalgkaitsed (kindad, saapad) kaitsevad mehaaniliste kahjustuste, kemikaalide või kõrge temperatuuri eest.
  • Kehakaitsed (kiivrid, turvavööd) aitavad vältida vigastusi kukkumise või raskete esemete kukkumise korral.
  • Kuulmis- ja hingamisteede kaitsed (kõrvaklapid, maskid) on olulised müratundlikkuse ja saasteosakeste vastu.
• Vastavus standarditele: Veenduge, et valitud kaitsevahendid vastavad kohalikele tööohutuse ja -tervishoiu regulatsioonidele või rahvusvahelistele standarditele (nt EN, ISO).

3. Sobivus ja mugavus

• Mugavus: Kaitsevahend peab olema mugav, et töötaja saaks oma tööülesandeid täita. Ebamugavad vahendid võivad töötegemist takistada ja neid ei pruugita korralikult kanda.
• Sobivus ja suurus: Valige õige suurus ja kohandatavus, et kaitsevahend kataks keha õigesti ega takistaks liikumisvabadust. Näiteks liiga tihe mask võib takistada hingamist, samas kui liiga lahtine ei paku piisavat kaitset.

4. Kvaliteet ja vastupidavus

• Materjalid: Veenduge, et valitud kaitsevahendid on valmistatud kvaliteetsetest materjalidest, mis taluvad töötingimusi (nt äärmuslikud temperatuurid, keemilised mõjud).
• Korduvkasutamine vs ühekordsed vahendid: Kas kaitsevahendid on mõeldud korduvkasutuseks või ühekordseks kasutamiseks? Korduvkasutatavad vahendid peavad olema puhastatavad ja säilitama oma kaitseomadused.

5. Koolitus ja kasutamise juhendid

• Koolitus: Kõik töötajad peaksid saama koolitust, kuidas õigesti isikukaitsevahendeid kasutada, hoida ja puhastada.
• Õige kasutamine: Veenduge, et töötajad mõistavad, millal ja kuidas kaitsevahendeid kasutada, et neid kasutada maksimaalse efektiivsusega.

6. Jätkusuutlikkus ja hooldus

• Regulaarne hooldus: Kaitsevahendeid tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada, et tagada nende tõhusus. Mõned kaitsevahendid võivad vajada remonditöid või väljavahetamist.
• Jätkusuutlikud lahendused: Eelistage ökoloogiliselt jätkusuutlikke ja pikema elueaga tooteid, kui see on võimalik.

Isikukaitsevahendite õige valimine ja hindamine on oluline osa tööohutuse tagamisest ja töötajate heaolu hoidmisest. Soovitatav on alati teha koostööd spetsialistidega, kes aitavad hinnata töötajate vajadusi ja töökeskkonna riske.

1. Juhtkonna pühendumus ja eeskuju 

Tööohutuskultuur algab tippjuhtkonnast. Kui juhid väärtustavad ohutust ja demonstreerivad seda oma käitumisega, inspireerib see ka teisi.

• Miks see oluline on? Töötajad jälgivad, mida juhid teevad, mitte ainult seda, mida nad ütlevad.

• Kuidas saavutada?

• Osalege ise ohutuskoolitustel ja jälgige ohutusreeglite täitmist.

• Lisage tööohutuse eesmärgid ettevõtte üldisesse strateegiasse. 

2. Töötajate kaasamine 

Tööohutuskultuuri ei saa luua ilma töötajate aktiivse osaluseta. Nad on esimesed, kes märkavad ohtusid oma töökohal.

• Kuidas kaasata töötajaid?

• Looge avatud suhtluskeskkond, kus töötajad tunnevad end mugavalt ohtudest teavitades.

• Kaasake töötajaid riskianalüüsidesse ja lahenduste otsimisse.

• Korraldage regulaarseid tööohutuse arutelusid ja küsitlusi. 

3. Selged ohutusreeglid ja protseduurid 

Reeglid ja protseduurid peavad olema töötajatele arusaadavad, kergesti kättesaadavad ja asjakohased.

• Parimad praktikad:

• Koostage lihtsad ja praktilised juhendid, mis katavad erinevad tööohutuse aspektid (nt ohutu töö tegemine, masinate ohutu käsitsemine, isikukaitsevahendite kandmine).

• Veenduge, et reeglid on kättesaadavad töötajatele nende emakeeles.

• Ajakohastage protseduure vastavalt uutele riskidele või seadusmuudatustele. 

4. Regulaarne koolitus ja teavitamine 

Tööohutusalane teadlikkus peab olema pidev protsess, mitte ühekordne sündmus.

• Koolituste korraldamine:

• Korraldage regulaarselt töötajate ja juhtide koolitusi, mis hõlmavad ohutust, esmaabi ja käitumist õnnetuse korral.

• Teavitamine:

• Jagage tööohutusalaseid teavitusi ja nõuandeid ettevõtte sisekommunikatsioonikanalites.

• Tähistage tööohutuse edusamme, näiteks õnnetustevaba perioodi. 

5. Riskianalüüs ja ennetustegevused 

Riskide ennetamine on tööohutuskultuuri üks aluspõhimõtteid.

• Kuidas seda teha?

• Korraldage regulaarselt riskianalüüse, et tuvastada ja vähendada võimalikke ohte.

• Investeerige ohutustehnoloogiasse, näiteks masinate turvasüsteemidesse ja ohutusvahenditesse.

• Pärast õnnetust või ohuolukorda analüüsige juhtunut, et vältida kordumist. 

6. Ohutuse mõõtmine ja tunnustamine 

Tööohutuskultuuri edendamiseks tuleb mõõta tulemusi ja tunnustada töötajate panust.

• Mõõdikud:

• Õnnetuste ja vahejuhtumite arv.

• Tööohutuskoolitustel osalejate protsent.

• Töötajate rahulolu ohutuskeskkonnaga.

• Tunnustamine:

• Premeerige töötajaid ja osakondi, kes paistavad silma ohutusreeglite järgimise või heade ideedega.

• Tunnustamine võib olla nii materiaalne (boonused) kui ka mittemateriaalne (avalikud kiitused). 

7. Jätkusuutlikkuse tagamine 

Tööohutuskultuur ei ole ühekordne projekt, vaid pidev protsess.

• Kuidas hoida kultuuri elavana?

• Korraldage regulaarselt tööohutuse auditeid.

• Analüüsige õnnetuste ja “napikate” põhjuseid ning tehke järeldusi.

• Julgustage töötajaid pidevalt uusi ohutusalaseid ideid esitama. 

Kokkuvõtteks 

Tööohutuskultuur on investeering, mis tasub end alati ära. Ohutuskeskkonnas tunnevad töötajad end väärtustatuna, mis suurendab nii nende rahulolu kui ka tootlikkust. Alustage väikeste sammudega – selge juhtkonna pühendumus, töötajate kaasamine ja koolitus – ning looge ohutuse nimel meeskonnana positiivne muutus. 

Ohutus ei ole luksus, vaid ettevõtte edu oluline osa!

Esmalt kindlasti töötajatele suunatud, et töötaja teaks ja arvestaks võimalike riskide ja ohtudega töökohas.

Kliendid/koostööpartnerid? Ja ka neile, sest kui teie ettevõtet külastavad või teevad tööd mitte ainult teie töötajad, siis peaksid ka nemad arvestama võimalike ohtudega ning oleksid informeeritud, mida võib ja mida mitte. Reeglina on see väga laialt levinud rahvusvahelistel kontsernidel, kes iga lepingu juurde lisavad ka töökeskkonnas olevad ohud ja enda nõuded nende täitmisel.

Töötervishoiuarst, kes vaatab üle töötajaid ning arvestab tervisekontrolli käigus töötaja töökeskkonna ja töömeetodite ning võimalike ohtudega, mis antud tööd tehes võivad kaasneda kuni kutsehaiguse tekkimiseni välja.

Tööandja, ettevõtte juhtkond. Inimesed, kes kõige kiiremini saavad mõjutada töökeskkonna muutusi. Juhtkonna suhtumine näitab ettevõtte suunda.

Tööinspektsioon soovib igal külastusel näha, kas seadus on täidetud. See on tema roll ja seda kontrollitakse rangelt.

Kindlustusfirmad. See ei ole veel Eestis väga levinud kuid me liigume ka siin muu arenenud riikide suunas ja töötajate kindlustamisel hakatakse kasutama rohkem ja rohkem ka töökeskkonnariskianalüüse. Kui juhtub tööõnnetus, siis kindlasti on kindlustusfirma huvitatud, mida tööandja on kõik teinud, et seadusest tulenevad nõuded oleksid täidetud.

Just nii, oleme otsustanud liikuda teenuste pakkumisega edasi ning olla valmis pakkuma parimat teenust kõikidele soovijatele. Täna pakume:

1. Töökeskkonna riskianalüüside koostamist

2. Töökeskkonna sisekontrolli teenust

3. Tööohutusalaseid koolitusi

4. Töökeskkonnaspetsialisti teenust

5. Töökeskkonna mõõdistusi.

Kallid kliendid võtke meiega julgelt ühendust!

Teeme koos töökeskkonna ohutuks.